Täna avanes mulle taipamine, mida soovin jagada.
Taipamised ei tule mul tühjast kohast, vaid iga päev võtan ma endale 1-1.5 h teadlikult aega, ütlen perele, et ma kaon korraks… Kuhu ma siis kaon? Olen sellele leidnud oma nimetuse – vastuvõtumeditatsiooni. Ja ups, just taipasin… taipamised tulevad just nimelt tühjast kohast 😀 Teadliku harjutamise tulemusena olengi järjest rohkem suutnud ruumi luua tühjale kohale, et taipamised saaksid tulla.
Tänane taipamine kandis endas sügavat lihtsust ja samas igavikulist tarkust. Mulle tuli sõna KOLMAINSUS ja sellises tähenduses, kus iga nurk tähistas midagi olulist – keha, meeled ja hing.
Maandus kenasti koos “tõlkega”
Keha ja meeled on selle elu ja kehastuse tarvis loodud instrumendid. Keha annab mulle vormi, läbi mille saan kogeda puudutusi, liikumist, maitset ja kohalolu. Meeled annavad kehale tõlkesüsteemi — nad vahendavad, mida ma tajun, ning suunavad selle info ajusse, kus tekib mõte, hinnang või arusaam.
Need kaks – keha ja meeled – on absoluutselt imelised ja täiuslikud. Nad on häälestatud täpselt sellele maailmale, kuhu olen sündinud. Nad aitavad mul orienteeruda, õppida ja ellu jääda aga kui luban neil haarata rooli, liigun ma programmeeritud radadel — mustrite ja uskumuste teedel, mida on loonud keskkond ja varasem kogemus. Selliselt, ma võtan infot vastu ainult filtrite kaudu ja hakkan uskuma, et see ongi kogu tõde.
Ent kolmnurga kolmas külg on HING.
Hing ei suhtle meiega läbi programmide, vaid otse. Ta on ühendus Universumi ja Allikaga. Hinge kaudu tulevad taipamised, mis ei ole tuletatud loogilise põhjenduse ja teadusliku tõestusega, vaid on puhas teadmine. Tema kaudu saabub rahu, mis ei vajagi tõestamist. Tema kaudu voolab valgus, mis näitab teed isegi siis, kui meel väidab, et seda teed ei ole.
Suurim kingitus inimesele on see, et meil on vaba valik. Saame igal hetkel otsustada, kelle kätte rooli anname. Kas annan roolimisõiguse meeltele ja liigun mööda vanu mustreid, lootes, et välismaailm ütleb mulle, kes ma olen?
Või usaldan rooli hingele ja luban tal viia mind Allika südamesse, kus kõik on juba teada?
See valik võib tunduda suht – ah, mida iganes. AGA tegelikult on see kõige suurem valik üldse. See on valik, kas ma valin elad moonutatud filtrite infoväljal või vabal loomise väljal. Kuidas ma infot vastu võtan?
Selle taipamise ilu minu jaoks peitub selles, et me ei pea ootama, et Universum hullult juhiks meid ja me ei pea ootama luba väljastpoolt. Kõik käib läbi meie enda vaba valiku, sest rool on tegelikult alati meie käes, kas me oleme sellest teadlik või mitte.
Küsimus on vaid selles, millise nurga käes sellest kolmurgast?
Olgu lisatud, et meie meeled hakkavad kohe tegelema duaalse mõttelaadiga – noh, kumb viis on nüüd õige ja kumb vale?
Tegelikult, kumbki valik ei ole vale, sest mõelmad teenivad teekonda, kus ma praegu olen. Meel õpetab, hing juhatab ja lõpuks sulavad nad ikka ühte. Seega, polegi kahte vastandit vaid üks tervik.
Foto: Messaoud BELLALA